Millest kõik alguse sai
Meie organisatsioon sai alguse 2020 septemberis, kui minuga võttis ühendust Ugandas elav 21-aastane Mugonzi. Üheskoos teiste naabritega oli Mugonzi algatanud kohaliku heategevusorganisatsiooni, et vaatamata omaenese vaesusele, aidata ümbruses elavaid abivajajaid. Koos pakkusid nad oma pisikese algatusega peavarju ligi kolmekümnele lapsele ja kogusid toetusi, et võimaldada kogukonna abivajajatele sooja toitu ja arstiabi. Teades praegu millistes raskustes nad ise elavad ning kui suurt pingutust nõuab ka sellise väikese abi võimaldamine, imetlen ma nende toonast isetut ettevõtmist veelgi rohkem.
6-aastane Rajab oli üks nende hoolealustest lastest, kes vaevles musta joogivee ja kehva toitumise tõttu tõsiste terviseprobleemide käes. Tema ülekoormatud maks oli põhjustanud tõsiseid probleeme tema nahal, maos, ning nagu hiljem selgus, ka südames. Rajabi perel ei olnud võimalik talle arstiabi võimaldada ning suure südamega Mugonzi püüdis interneti teel leida abi, et Rajab kiiremas korras arsti juurde saata. Interneti teel abi leidmine on aga nende olukorras väga raske – kohalikud võltsorganisatsioonid on oma petuskeemidega võimalikud abipakkujad muutunud umbusaldavaks ning isegi kellegagi jutule saamine on väga ebatõenäoline. Hea juhuse tahtel aga minu ja Mugonzi teed ristusid, mõnel teadmatul põhjusel tekkis mul tema ja ta töö vastu usaldus, ja üheskoos õnnestus meil aidata Rajab uuringutele ning leida talle esmane arstiabi. Väga kiirelt kasvas meie kokkupuutest aga välja palju suurem ja olulisem ettevõtmine ning tänaseks on Rajab edukalt taastunud keerulisest südameoperatsioonist ning üheskoos kohaliku organisatsiooniga oleme võimaldanud üle 200-le inimesele ligipääsu puhtale joogiveele. Kuid see kõik on alles algus!
Otsus algatada oma organisatsioon
Meie koostöö alguses proovisin ma Mugonzit ühendada erinevate suuremate heategevusorgnisatsioonidega, kuid nagu kiirelt selgus, ei ole nende abi kuigi kergesti kättesaadav ning suurorganisatsioonide annetused jõuavad abivajajateni väga suure ringiga, kui sedagi. See sai minu esimeseks impulsiks, et algatada oma enda organisatsioon, mille kaudu aidata abivajajaid otse ja kindlusega, et toetus jõuab nendeni täiel kujul ning leiab kasutust jätkusuutlikul ja arukal viisil. Esiti sai eesmärgiks koguda rahastust, et rajada antud kogukonnale puhta joogiveega puurkaev, kuid üsna kiirelt sai selgeks, et minul ja Mugonzil jagub usku, teadmisi ja tahtejõudu palju suuremaks ettevõtmiseks.
Püüeldes ise igapäevaselt rohelisema ja jätkusuutlikuma eluviisi poole, otsisin ka selle projekti puhul viisi, kuidas aidata kohalikku kogukonda kõige mõjusamal ja loodust arvestavamal viisil. Selgus, et ka Mugonzi, kes oli õppinud koolis põllumajandust, pidas väga lugu kohalikust loodusest, pinnase hoidmisest ja rohelistest lahendusest. Kui rääkisin talle mõttest algatada kogukonnas loodust toetavaid projekte, mis saaksid neile ka sissetulekut võimaldada, pakkus ta kohe esimese mõttena välja loodusliku väetise toomise – seda oli ta ülikoolis õppinud ning soovinud juba ammu teostada, kuid selleks puudusid rahalised võimalused. Nii hakkas meie jätkusuutliku kogukonna mõte kiirelt veerema. Jaanuaris 2022 jõudsin ma Ugandasse, ostetud sai esimene aaker maad, valmis tehtud 3 esimest tünni looduslikku väetist ning tutvutud ka kohalike lastega, kellest esimesed juba kuu pärast tänu haridussponsorlus-programmile kooli sai saadetud.
Tuleviku plaanid
Praeguseks oleme me kogukonnale ostnud 7 aakrit maad ja kaks maja, mille loodame peagi renoveerida, et avada me lastele korralik lastekodu. Lisaks oleme saanud praeguseks kooli saata üle 25 lapse!
Puurkaevu rajamiseks sai korda tehtud meie aladeni viiv tee, tänu millele on paranenud ligipääs ka kõrval asuvatele maa-aladele ning nagu meie teine kohalik peategelane Mother Madina rõõmustades teatas – paljudel peredel on nüüd võimalik ümbruskonda elama asuda.
Puhas joogiveesi on aastaringselt kättesaadav üle 200le inimesele, ning vili, mida oma maalt kaks korda aastas korjame, pakub tuge nii meie kogukonna lastele kui ka ümbruses elavatele abivajajatele. Viimase külaskäigu ajal septembris viisime üheskoos kotitäie maisijahu näiteks ühele vanale naisele, kellel kehva silmanägemise tõttu pole endal võimalik oma kahele lapsele igapäevaselt toidukorda võimaldada.
Viimasel külaskäigul sai alustatud ka teise jätkusuuliku projektiga – üheskoos kogukonna naistega õppisime valmistama korduvkasutatavaid hügieenisidemeid ning nii mõnigi naine tuli meie juurde suure tänutundega, et saab nüüd aidata paljusid ümberkaudseid tüdrukuid, kes muidu hügieenisidemete puudumise tõttu menstruatsiooni ajal koolist koju peaksid jääma.
Oma järgmisel külaskäigul loodame avada lastekodu, rajada me hoonetele taastuvenergia- ja vihmaveekogumis süsteemid, rajada pelmakultuuri peenrad ning välikäimlad, tegeleda prügikäitlus teemadega, õppida valmistama ise loodussõbralikke pesuvahendeid ning luua juurde töökohti õppides kanakasvatust, kohalikku käsitööd, programmeerimist ja bambuse kasvatamist. Kaugemas tulevikus unistamine ka kooli ja väikese haigla rajamisest ning erinevaid jätkusuutlike projekte ja organisatsioonide näib me teele aina juurde tulevat.
Ma olen ääretult õnnelik ja tänulik, et minuni on jõudnud nii südamlik, töökas ja ideede-rohke kogukond, kellega koos on tõepoolest võimalik luua loodust-arvestavat heategevussüsteemi, mille abil parandada kohalike elutingimusi ning luua võimalusi iseseisvaks ja jätkusuutlikuks tulevikuks. Olen samal ajal nukker ja elevil, mõeldes päevale, mil saan öelda, et nad enam minu abi ei vaja – päevale, mil Little Bridge Foundation saab oma teadmiste ja kogemustega suunduda teistesse abivajavatesse kogukondadesse.
Henessi Schmidt
Little Bridge Foundation asutaja ja juht
